Esimese saja kilomeetri läbimise järel peale rehvivahetust, pingutage üle rattamutrid !!!

Kontrollige regulaarselt rehvirõhku.

Õige rehvirõhu leiate autoga kaasas olnud juhendist, sageli ka kütusepaagi korgilt, juhiukselt või armatuurlaeka kaanelt.

Rõhku kontrollitakse alati ”külmal” rehvil.Rehvi ebanormaalne kulumine viitab vigadele auto veermikus.

SUVEREHVID

Suverehvidega tohib sõita 1. märtsist kuni 30. novembrini.

Suverehvi jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid vesilius on veel turvaline sõita rehviga, mille jääksügavus on vähemalt 4,0 millimeetrit.

Suverehvi muster kulub sõidustiilist ja rehvitüübist sõltuvalt 3 millimeetrini 20000- 40000 km läbimisel.

Uued suverehvid on kasulikum sisse sõita ja alla panna juba sügisel, sellega pikeneb rehvi läbisõit, kuna märtsis- aprillis kuluvad sissesõitmata rehvid viis korda kiiremini.

 Pehmem rehvisegu haakub tunduvalt paremini sõiduteega.

TALVEREHVID

Naastrehve võib sõidukil kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. (pikendatud kuni 30.04.2014).

Talverehvidega on kohustuslik sõita 1. detsembrist 1. märtsini.

Talverehve peavad kasutama ka haagised, mille registrimass on üle 0.75 tonni, kuid ei ületa 3.5 tonni.

Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit, kuid soovituslik on 5,0 millimeetrit.

Talverehvi tähistus rehviküljel on kas “M+S”, “MS”, “M.S” või “M&S”

Vastavalt rehvitootjate poolt kehtestatud standarditele loetakse talverehviks rehv, millel on kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel.

Uued naastrehvid vajavad “sisse sõitu” –  naastude korralikuks fikseerumiseks vältige esimesed 1000 km järske kiirendusi ja pidurdusi.

Rehvi kokkupuutepind teega on ainult nelja kämbla laiune.

Ohuolukordades on kallima hinaklassi lamellrehvi sõiduomadused paremad, kui odava hinnaklassi naastrehvide omad.

Üldjuhul Saksamaalt ostetud lamellrehvid Eesti oludesse ei sobi.