Esimese saja kilomeetri läbimise järel peale rehvivahetust, pingutage üle rattamutrid !!!

Kontrollige regulaarselt rehvirõhku.

Õige rehvirõhu leiate autoga kaasas olnud juhendist, sageli ka kütusepaagi korgilt, juhiukselt või armatuurlaeka kaanelt.

Rõhku kontrollitakse alati ”külmal” rehvil.Rehvi ebanormaalne kulumine viitab vigadele auto veermikus.

SUVEREHVID

Suverehvidega tohib sõita 1. märtsist kuni 30. novembrini.

Suverehvi jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid vesilius on veel turvaline sõita rehviga, mille jääksügavus on vähemalt 4,0 millimeetrit.

Suverehvi muster kulub sõidustiilist ja rehvitüübist sõltuvalt 3 millimeetrini 20000- 40000 km läbimisel.

Uued suverehvid on kasulikum sisse sõita ja alla panna juba sügisel, sellega pikeneb rehvi läbisõit, kuna märtsis- aprillis kuluvad sissesõitmata rehvid viis korda kiiremini.

 Pehmem rehvisegu haakub tunduvalt paremini sõiduteega.

TALVEREHVID

Naastrehve võib sõidukil kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. (pikendatud kuni 30.04.2014).

Talverehvidega on kohustuslik sõita 1. detsembrist 1. märtsini.

Talverehve peavad kasutama ka haagised, mille registrimass on üle 0.75 tonni, kuid ei ületa 3.5 tonni.

Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit, kuid soovituslik on 5,0 millimeetrit.

Talverehvi tähistus rehviküljel on kas “M+S”, “MS”, “M.S” või “M&S”

Vastavalt rehvitootjate poolt kehtestatud standarditele loetakse talverehviks rehv, millel on kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel.

Uued naastrehvid vajavad “sisse sõitu” –  naastude korralikuks fikseerumiseks vältige esimesed 1000 km järske kiirendusi ja pidurdusi.

Rehvi kokkupuutepind teega on ainult nelja kämbla laiune.

Ohuolukordades on kallima hinaklassi lamellrehvi sõiduomadused paremad, kui odava hinnaklassi naastrehvide omad.

Üldjuhul Saksamaalt ostetud lamellrehvid Eesti oludesse ei sobi.

Euroopa Komisjoni määrus 122Euroopa Komisjoni määrus 1222/2009 nõuab, et kõikidel rehvidel, mis on toodetud pärast juunit 2012 ja mida müüakse EL-is alates novembrist 2012, oleks spetsiaalse märgisega kleebis või seda märgist näidatakse ostjale rehvide müümisel. Rehvide ühtne märgistus (vasakul) annab infot kolme rehvi kirjeldava omaduse kohta: märghaardumine, kütusesäästlikkus ja väline veeremismüra.

Märghaardumine

Rehvide kõige tähtsam ülesanne on tagada ohutus kõikides tingimustes. Märja teega haardumine on üks tähtsamaimatest rehvi kvaliteedi näitajatest.
Ometi ei tähenda parem teega haardumine alati madalamat veeretakistust ja nende saavutamine nõuab tavaliselt järeleandmist kvaliteedis. Tänu uuele EL-i rehvide märgistamise määrusele võivad ostjad valida endale sobivaima variandi.

Märgistus koosneb seitsmest klassist, kus märgisega A tähistatud rehvidel on kõige parem haardumine ja märgisega G tähistatud rehvid haarduvad kõige kehvemini.

Kütusesäästlikkus

Üks jõududest, mis mõjutab mootorsõidukite kütusekulu, on rehvide veeretakistus.

Veeretakistus tekib, sest rehv deformeerub pööreldes ja nii eraldub soojusenergia. Mida suurem on deformatsioon, seda suurem on rehvi veeretakistus ja seda rohkem läheb sõiduki liikumiseks vaja kütust. Teisisõnu tähendab rehvi madalam veeretakistus väiksemat kütusekulu, mistõttu tekib sõitmisel ka vähem heitgaase, sealhulgas süsihappegaasi.

EL-i rehvide uus märgistus näitab rehvi veeretakistust :märgis A tähendab, et kütusesäästlikkus on kõige kõrgem ja märgis G, et see on kõige madalam. Must nool (sellel juhul märgis B juures) skaala kõrval tähistab toote sooritust.

Müra

Liiklusmüra on väga tähtis keskkonnanäitaja. Selle määramisel võetakse arvesse järgmiseid kriteeriumeid:

• liiklusintensiivsus;
• sõidustiil;
• rehvide ja tee koostoime.

Välismüra tasemed on jagatud kolme kategooriasse ja neid mõõdetakse detsibellides (dB), võrdluses Euroopa                                                     rehvide välismüra uute tasemetega, mis viiakse sisse 2016. aastaks.

1 must helilaine = 3 dB väiksem kui Euroopa kõige rangem tase tulevikus.
2 musta helilainet = vastab Euroopas tulevikus kehtestatavale tasemele.
3 musta helilainet = vastab praegusele Euroopa tasemele.

205/55R16 99H

205 Rehvi laius millimeetrites
55 Rehvi kõrgus protsentuaalselt laiusest (antud juhul 65% 205 millimeetrist)
R Radiaalrehvi tähis
16 Velje diameeter tollides (1 toll = 25,4 mm)
99 Koormusindeks (antud juhul on rehvi maksimaalne kandevõime 775 kg)
H Kiirusindeks, maksimaalne kiirus, millel rehv suudab kanda vastavat koormusindeksit;antud juhul on selleks kuni 210 km/h

Rehvidega seotud lühendid

AT- Maastikumustriga rehv (All Terrain application)
C- Kaubiku rehv (Cargo)
FR- Veljekaitsega rehv (with rim protection)
MFS- Veljekaitsega rehv (max flange shield)
ML- Rehvikülje kaitseribaga rehv (mit Leiste)
M+S- Talve- või off-road rehv (Mud & Snow)
OWL- Esiletoodud valged tähed (Outline White Lettering)
RF- Tugevdatud rehv (ReinForced); RF=XL
XL- Suurendatud kandevõimega rehv (eXtra Load); XL=RF
ROF- Run ON Flat ehk tühjalt sõidetavad rehvid (katkise rehviga on võimalik sõita veel 80 km kiirusel kuni 80 km/h)
TL- Tubeless – ilma sisekummita rehv
TT- Tube type – sisekummiga rehv
AD- Alumiiniumnaast
DD- Teemantgeomeetriaga naast
OD- Ovaalnaast
SC- Pehme/põhjamaine turvisesegu (Soft Compound)
SD- Terasnaast

Kiirusindeks

Koormusindeks

Sõiduautorehvide asendamine läbimõõdu alusel

Samas reas olevad rehvid sobivad omavahel asendamiseks.
Asenduse korral ei tohi rehvi ümbermõõt muutuda rohkem, kui +/- 5%